Elu haiglas…

Nii, operatsioonist on möödas nii umbes 8 tundi ja pikutan haiglas. Käisin vahepeal oma uusi tisse piilumas, et veenduda nende “normaalsuses”.

Kas on valus? Jah, on. Kõige hullem valu oli pärast seda kui ärkasin. Ootasin ja ootasin kuni lõpuks tuli õde ja tegi väikse süsti pepusse. Pärast seda viidi mind oma palatisse…ratastooliga ja puha aga ma ei tahtnudki tol hetkel supernaist mängima hakata.

Mõne aja pärast tuli valu tagasi, kuid selleks puhuks oli mind valuvaigistitega varustatud. Võtsin uuesti valuvaigisti ja jäin magama. Terve päev on möödunud magades ja kergelt uneledes.

Valu ei ole ehk see kõige hullem asi praegu, pigem on see selline pitsitav tunne rindades, mida on keeruline isegi kirjeldada. See on segu valust ja pitsitusest. Kuid pole hullu, sest tõelise suitsetajana, suutsin ma ennast ka riidesse panna ja õue suitsetama vedada. Püüan vältida kätega kõrges kaares liigutuste tegemist.

Ahjaa, õde käis ja kergelt sõrmega tonksas rindu ja ütles, et on korras kõik. No eks siis on ka! Ma muidugi juba põlen soovist see tugirinnahoidja eemaldada ja oma uut partiid vaadata, kuid see lõbu jääb tulevikku ilmselt. Praegu suutsin vedada ennast vannituppa…sain kerged hügieenitoimingud tehtud ja parkisin ennast voodisse ära. Umbes tunnike tagasi käisid mind mees ja pisike tütreke külastamas. Aga mis sest ikka…püüan kirjutada nii palju kui suudan ja rohkem ei suuda. Siin pilt selles rinnahoidjas, jutid on veel peal…homme saan pesta 😀

3B584ACE-C2E6-4FEB-833F-B8A231522018

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s