Puhkus sai läbi…

No pean ikka õppima mitte lubadusi andma. Lubasin siin suure suuga, et kirjutan jooksvalt oma reisist ja puhkusest Itaalias reaalselt ise olles Itaalias aga nagu ikka, liiga laisk ja away from Internet 😀

No pole hullu, sest reisi viimasest päevast on möödas 5 päeva ning mälestused on veel värsked. Aga hakkan siis seda pikka postitust valmis vorpima…

Kes siis veel ei tea, siis käisin lühikesel puhkusreisil Roomas kogu oma pisikese perega ehk siis minu kallis elukaaslane ja ühtlasi ka lapse isa ning peagi kolmeseks saav tütar. Hehh, tahaks seda elukaaslase asja kohe kangesti kommenteerida…Eminem laulab oma laulus “River”: Always the bridemaid, never bride, hey… Et siis same story here, 8 aastat koos ja pole veel tanu alla saanud 😀 Aga mis ma siin ikka kiunun, sest vähemasti Roomas sai käidud.

Startisime siis 29.10 ja vahepeatus oli Riias. Laps on meil teada tuntud reisisell ja kui tavaliselt võrdub laps reisil õudusunenäoga, siis meil seda probleemi, ptüi ptüi ptüi (sülitame kolm korda üle õla), veel pole ette tulnud. Meil on selline imelik laps, kes tunneb ennast kodus olles tavaliselt nagu vangis ja kui väljaspoole kodu saab, siis naudib iga värske õhu sõõmu. Ja ma ei tea, kust see tuleb, sest meil on üsna aktiivne elustiil ja no ei istu ikka koguaeg kodus.

Aga lähme siis jutuga edasi. Tahaks kiidusõnad öelda airBalticule, sest minu meelest on see tõepoolest üks tore lennufirma, millega võib rahule jääda ja töötab teine ka juba alates aastast 1995 ning pole pankrotti läinud 😀 Aga maandusime siis Roomas nii umbes kell 5 õhtul ja võtsime lennujaamast oma rendiauto. Alguses oli meil hind ebanormaalselt madal, umbes 35 eurot 5 päeva eest!!! Oligi liiga hea, et olla tõsi. Kui vahetasime kaheukselise auto, mille kogemata olin broneerinud, enam vähem normaalse pereauto vastu, lisasime ühe jubi ehk siis minu elukaaslase juurde ning võtsime lisakindlustuse (sest muidu ähvardati, et omavastutus võib kerkida kuni kolme tuhande euroni), kasvas 5 päeva rent 260 euro peale + 90 eurot, mis broneeriti tagatisena, et kui sa ei too autot täis paagiga tagasi. Jep, see on kõige suurem mure!

Kui Rooma liiklusesse sukeldusime, siis saime aru, et ilma lisakindlustuseta poleks lihtsalt olnud võimalik. See ei ole liiklus, see on kaos! Kui teel on kaks sõidurada, siis teel on kõrvuti neli ja vahest isegi viis autot. Need jooned teel ehk teekattemärgised on ebaolulised. Samuti ei ole oluline suunatuli. Küll aga on olulised asjad liikluses: pidev külgpeeglite jälgimine, sest iga hetk võib keegi sinu kõrvale olla sõitnud; külgboksi sõitmine/tagurdamine on elulise tähtsusega (kui sa seda ei oska, siis sõida jalgrattaga) ning viimase asjana tooksin välja võimalikult väikese auto omamise, sest Smart (see meie poolt invaautoks ristitud) on mugavus, mitte häbiasi. Aga ütlen juba ennetavalt ära, et minu kallis elukaaslane sai liikluses hakkama ja auto viisimr tagasi ilma ühegi kriimuta, mõlgist rääkimata.

Jõudsime hotelli, mis asus kesklinnas ja esimese asjana tõdesime parkimiskoha leidmise probleemi. Kuidagi saime mingi koha hõivatud ja tegime sissekirjutuse ära. Hotell oli selline vana ja kulunud kesklinna maja nagu kõik ülejäänudki. Tegemist oli nelja tärni hotelliga, kuid raske on öelda, mille eest need neli tärni saadud on. Olgu, saan aru, et kesklinna hotellilt on palju palutud parkimiskohtade olemasolu osas, kuid kõik muu, mis hotelli juurde kuulus, oli samuti üsna kesine…vana maja, väike ja pime tuba, tikutoosi suurune telekas, vana mööbel, wc-poti nupp kukkus seina pealt alla, õhtul dušši võttes kõikus vee temperatuur ühest äärmusest teise, hommikusöögilaud oli pehmelt öeldes kesine. Ei vingu kusjuures üldse, sest ega ma sellele hotellile suuri ootusi ei pannudki, kuid hinna ja kvaliteedi suhtelt on see senini kõige halvem variant olnud. Muidugi koha peal saime teada, et Itaalias tuleb veel lisaks linna maksu ka maksta, mis oli 50 eurot meie kolme pealt 5 päeva.

Mis seal ikka siis! Kuna jõudsime hotelli üsna hilja, siis otsustasime oma lähikvartalisse sööma minna ning natukene ümbrust uudistada. Raudteejaam jäi üsna lähedale ja mõned söögikohad ka. Maandusime esimeses ettejuhtuvas ja tundus, et tegemist on millegi kohaliku kohalikuga, kuhu turistid naljalt ei astu. Mina hingasin sisse sõna otseses mõttes Itaalia kultuuri: uudistasin söögikoha interjööri, inimesi restoranis, töötajaid…lihtsalt kõike. Elukaaslane oli veidikene reisiväsimusest turris. Mulle hakkas silma üks Itaalia vanaoaar kõrvallauas: naine oli hoolitsetud ja tõeline daam, koos rüübati veini ja nauditi teineteise seltskonda…missugune idüll! Siis keerasin pead ja vaatasin otsa oma mossis elukaaslasele 😀 Söögiks võtsime turvalise teena pasta…ma olen kusjuures suur fänn, kuid pean mainima, et suurt maitsenaudingut ma ei saanud. See ei olnud midagi halba aga samas ka mitte midagi suursugust ja head.

Järgmine päev külastasime Vatikani. No kui tahad järjekorrast mööda hiilida ja ilma terve päev järjekorras seismata muuseumisse pääseda, siis tuleb paraku maksta (koos giidiga maksab see umbes 50 eurot per face). NB! Turvakontrolli järjekorda vältida ei saa ja selles peab ikka seisma, kuid see on kordades lühem sellest kilomeetreid pikast järjekorrast. Muuseumisse sisened nagu lennujaama, sest läbida tuleb turvaväravad. Aga ma ütlen, et muuseumi sisu on seda kõike väärt, sest kõik sind ümbritsev paneb vaid ahhetama. Ei hakka siia ajalugu juurde vestma, sest kes midagi juba teab, see teab, kuid panen mõned pildid ka juurde.

Laps pidas meil sellele terve päev kestnud matkale ilusti vastu. Ronisime kolmekesi koos ka Vatikani torni, kus oli üle 500 trepiastme (täpset arvu tõesti ei mäleta) ja laps vantsis ülesse terve tee täitsa oma jalgade peal. Plaksutasime üleval koos, nautisime vaadet ja tulime alla tagasi. Päev oli väsitav, kuid suurepärane. Õhtul tegime väikse söömingu ja suundusime hotelli.

Järgmine päev külastasime Colosseumit. Jällegi, sai makstud giidile ja pääsesime kiirelt sisse. Ma pean ütlema, et Colosseum on vägev ja ajalugu aukartustäratav aga no seal sees midagi vaadata pole. Lihtsalt vaatad selle massiivse ehitise ära, tunnistad selle suursugusust ja liigud eluga edasi. Midagi seal tunde tatt ripakil vaadata küll ei ole.

Aga mis me siis veel Roomas tegime ja kus käisime? Esiteks, käisime ja kolasime niisama mööda tänavaid, käisime erinevates kohtades söömas, siis hüppasime läbi linnast väljas asuvast outlet linnakust (erinevate poodide outletid), Rooma loomaaed sai käidud läbi lapse pärast ja siis külastasime veel kuulsat Napolit. Kuna see postitus on läinud väga väga pikaks juba, siis kavatsen homme jätkata, et veel natukene tripist ja Napolist rääkida.

To be continued…

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s