Ökomutt

48B92EFD-4AF3-406D-AD11-F7B204C7572F

 

Ma ei tea, kas tegemist on keskeakriisi või millegi muuga, kuid viimasel ajal on hakanud mulle igasugused looduslikud tooted silma. Ja vannun käsi südamel, et ma ei ole mitte kunagi eriline looduse ja naturaalse fänn olnud. Olen teinud kunagi juuksemaski oliivõlist ja meest ning kiidan seda taevani, kuid see on minu ainukene kokkupuude loodusega senini.

Kuid sattusin ma ühel päeval lugema ühe Eesti blogija blogi, kus ta katsetas naturaalseid juuksevärve. Tema tegi seda muidugi juuksuri juures aga kõrval oli link e-poodi, kust oli neid ka võimalik tellida. Tegemist oli siis Radico värvidega, mida on võimalik netist tellida ja peaksid olema kättesaadavad ka Tradehouse`is. Ma täpselt ei mäleta, mis mu peas toimus aga mõtted olid umbes sellised: “Vau, päris lahe ja kena ja issand, see on looduslik…okei, ma vaatan, mis see maksab…okei, polegi palju, ah, tellin siis ära“. Ja nii see tumepruun värv tellitud saigi ja eile võtsin selle pakiautomaadist välja ning kuigi ma olen nagu 110 protsenti haige ja suremas ja tulin õhtul töölt (maksimaalselt väsinud!), oli kiusatus seda kohe mitte proovima hakata väga suur. Ja ma ei ole hea kisatustele vastu panemises.

Tegin selle kemüüse siis valmis. Midagi keerulist ei olnud, sest pulber tuli kaussi valada ja sooja vett juurde lisada. Valmis sai selline paks roheline vetikate järgi haisev löga, mida hakkasin juustele määrima. Positiivne oli see, et värvikogus oli ikka väga suur ja minu juuksed on ikka parajalt paksud, mistõttu on mul väga palju värvi vaja. Kandsin kõik pähe ja veendusin selles, et ühtegi kuiva juuksekarva minu peas ei oleks ja tõmbasin vannimütsi pähe (see oli kaasas). Värv pidi peas olema 1,5 – 2 tundi. Senikaua toimetasin. Vahepeal käis mees ka vannitoa ukse vahelt piilumas, et mis ma teen. Kui ta rohelist möginat nägi, siis ei öelnud ta midagi, kuid ohkas stiilis, et jälle mingisugune hoog on naisele peale tulnud. Võibolla tõesti!

Vahepeal sain lapse pestud ja õhtuse kohustusliku muinasjutu loetud ja viimased musid-kallid antud. Siis läksin vannituppa pesema ja veel ühte looduslikku toodet kasutama. Tegemist on meie enda Eesti ettevõtte Nurme teepuu seebiga. Jälle üks igati looduslik ja käsitööna valminud asi. Ja kuidas ma selle ostsin? Läksin kassasse oma asju maksma ja vaatas mulle teine kurvalt vastu nätsude riiulist. Keegi südametu oli ta hüljanud ja minule tundus see justkui Jumala poolt saadetud taevane sõnum, et peab ikka loodust kummardama hakkama.

Tegelikult oli mul selle seebi ostmiseks ka teisi põhjuseid, lihtsalt poleks selle seebi valimise peale tulnud kui see poleks mulle ise teele ette jäänud. Nimelt, olen ma üks nendest imelikest naistest, kes mitte kunagi ei kasuta meigieemaldit. No ei saa mina lihtsalt aru sellest vatipatjade määrimisest ja näo vähehaaval hõõrumisest. Kui tahan meigi maha võtta, siis teen näo märjaks, panen duššigeeli kätele ja pesen terve näo ära…meik on maas ja nägu pestud. Mulle tundub imelik, et kõigepealt hõõrun pool tundi mingi keemiaga nägu ja siis pean ikka pesema, sest ega ma seda jama enda nahale ometi ööseks ei jäta…või kuidas see protseduur käib? No tegelikult pole oluline, sest ega ma ennast vanast peast selle näo puhastamise osas muutma ei hakka. Seega, vahet pole kas duššigeel või seep aga nägu pean millegagi pesema ikka. Teine põhjus, miks seebi kasuks otsustasin, oli see, et tegemist on teepuuga ja mina võitlen viimasel ajal meeletult igasuguste punnide ja moodustistega näos. Ma ausalt ei tea, mis juhtunud on aga minu näonahk näeb välja viimasel ajal nagu tselluliidis tagumik ja ma ei liialda. Ning mul ei ole kunagi selles osas nii palju probleeme olnud!

Ja siis tuli mulle meelde, et teepuuõli pannakse vistrike peale, sest see puhastab ja kuivatab ja ravib ja peaks tegema veel sada imetrikki nendega. Kõik tundus kuidagi eriti hea…looduslik ja teepuu ja puha…ostetud see saigi ja nüüd katsetan seda igapäevaselt. Kui see tõesti peaks mind aitama, siis annan sellest imeseebist veel kõval häälel märku. Praegu on mul usk sellesse väga tugev. Et kui keemia enam ei aita, siis äkki tuleb see vägev loodus lõpuks appi. Aga kõigele lisaks pean veel rääkima, et juuksevärviga jäin väga rahule. See, et värv jäi ühtlaselt, on nii 50 – 50 värvi ja minu enda teene ehk siis kui värvi ebaühtlaselt jaotada, polegi võimalik ühtlast tulemust saada aga samas on ka palju värve, mis mingisugusel põhjusel teatud kohtade peale ei hakka. No Radico kattis ühtlaselt. Kuid kõige rõõmsam olen ma selle üle, et juuksed tegelikult näevadki siidisemad ja pehmemad välja. Mul on loomulikult hästi karedad ja sellised jõhvi meenutavad juuksed ning pärast värvivimist on need kordades pehmemad. Ainuke ebameeldiv asi on see hais juustes. Mu juuksed lõhnavad kuidagi eriliselt…nagu vetikad ja hunnik kuivanud heina. Spetsiifiline lõhn, mida on keeruline kirjeldada, kuid usun, et küll ka see peagi kaob. Kellel värvi vastu huvi tekkis, võib seda otsima asuda Internetist.

Aga ma usun, et minu ökomajandus ei ole veel läbi. Ma ausalt vaatasin juba Internetist, kuidas ise pesupulbrit teha 😀 Ja ilmselt teen lähipäevil ka oliivõlist ja meest juuksemaski endale. Seebi osas annan tagasiside ja püüan mitte ökondusega hulluks minna, sest vastasel juhul kolib mu pere varsti välja 😀

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s